"Asendusõpetaja" (Neljapäeval, 19.00 ; Kinomajas)

Väike kana sööb keset suurt põldu, kui järsku avaneb taevas suur must auk…

Nii algab Ole Bornedali film “Asendusõpetaja”(“Vikaren” ; Taani 2007), millest võis alguses arvata, et sellest tuleb igati huvitav ja suurepärane film.

Filmi lugu seisneb selles, et 6. klass saab endale asendusõpetaja. Ta tahab treenida klassi rahvusvahelisteks võistlusteks Pariisis, aga miski pole tema juures õige. Kuidas saab ta teada kõike ja lugeda laste mõtteid? Miks ta nii õel on? Ja kuidas õnnestub tal veenda lapsevanemaid, et ta on väga tore õpetaja, kuigi kõik lapsed klassis teavad, et ta on tegelikult tulnukas?

Filmis käib kogu aeg mingi tegevus ja magama sa selle ajal ei jää. Tooks välja asendusõpetajat mänginud Paprika Steeni, kes näitles väga hästi ja sobis oma rolli suurepäraselt. Ta suutis olla tõesti kahepalgeline – lahke ja heatahtlik õpetaja ning kuri tulnukas ühtaegu. Samuti olid head eriefektid, tooks välja kas või filmi alguse, kus taevas avanes suur must auk.

Siiski jääb filmi story natukene lapsikuks ja tundub, nagu oleks Ole Bornedal selle loo viie minutiga valmis mõelnud ega oleks vaevunud seda üldse edasi arendama, mida poleks temalt kui ühelt Taani tuntumalt režissöörilt oodanud. See oli tüüpiline film, kus käib hea ja paha võitlus ning mingeid eriti huvitavaid üksikasju seal ei lisandunud. Samuti tuli lõpp kätte ilma uudsusmomendita.

Alguses tundub, et see film on täiesti ulmekas, aga lõpupoole on see nagu puder ja kapsad – seal on ulme-, õudus- ja põnevusfilmi elemente.

Siiski soovitan ma seda vaatama minna, sest ei saa öelda, et filmis poleks omajagu põnevust olnud ning oma tempo ja kaasahaaravusega naelutab ta pilgu ekraanile ikka.

Kristjan Kiik
13 a.