Kui 15aastane Dolf laseb jalgpallimatšis väravavõimaluse käest ja veab sellega oma tiimi alt, üritab ta viga parandada ja murrab sisse oma teadlasest ema laborisse, kus on ajamasin. Dolfi ehmatus on suur, kui selle asemel, et minna ajas päev tagasi, avastab ta ennast 13. sajandist keset Laste ristiretke.
Lugu pärineb Thea Beckmani 1973. aastal kirjutatud romaanist, mille on 30 aastat hiljem lavastanud hollandlane Ben Sombogaart. Tänapäeval võib film ajamasinast ja ajas rändamisest tunduda naiivne, ent tegelikult on lõpptulemus hea. Filmis on suudetud keskaega usutavalt kajastada – riided on tõetruud, pildilt ei puudu suured ja uhked keskaegsed linnad. Samas on huvitavalt liidetud eri aegu. Näiteks ostab Dolf keskajal jahu iPodi eest, mille väidab olevat trubaduur karbis. Ka on kasu tema teadmistest arstinduse alal – kui laste seas puhkeb katk, laseb Dolf terved lapsed haigetest eraldada ning päästab palju elusid. Sobiv vaatamine neile, kes naudivad fantaasia-, ajaloo- ja seiklusfilme.
Kristjan Kiik
No comments:
Post a Comment